Massaažitool – erisoodustusega või ilma?

Töötaja tervise ja heaolu säilitamiseks tehtavate kulutuste vajalikkuses ei kahtle enamik edukaid ettevõtteid. Nii on massaaži ja massaažitoolide kasutamine väga laialt levinud. Küll aga tekib küsimus maksudega.

Kas massaažitooli ostes või rentides tuleb tasuda erisoodustusmaksu või on need kulutused maksuta? Siinkohal tuleb ettevõtjale appi Töötervishoiu ja tööohutuse seadus*, mis paneb paika tööandja kohustused töötajate tervise, heaolu ja ohutu töökeskkonna loomise osas.  Seadus sätestab ka riskianalüüsi nõude, kus hinnatakse ja kaardistatakse töötajate tervist puudutavad ohutegurid töökohal. Viimase põhjal loob iga ettevõte omale riske ennetava tegevuskava, mis käib käsikäes töötervishoiuarstiga.

Kui töötervishoiuarst leiab, et töötaja peab sundasendi leevendamiseks või muust ohust tulenevalt saama massaaži või teisi protseduure, siis on kulutused maksuvabad!

Siinkohal on oluline, et arsti soovitused on selged, täpsed ja arusaadavad ning seotud konkreetse töötaja töö iseloomust tuleneva võimaliku tervisekahjustuse ennetamise või vähendamisega. Näide: arvutit kasutavale kontoritöötajale on antud soovitus käia kuu aja jooksul 10 korda õlavöötme massaažis või kasutada samaväärset funktsiooni pakkuvat massaažitooli.

Kui otsust määrav töötervishoiuarst või ka füsioterapeut peab omama kutsetunnistust ning olema kantud kutseregistrisse, siis teenust osutavale spetsialistile vastav nõue ei laiene.

Kaalu erinevaid variante

Kuidas arsti otsust täita, on juba tööandja hinnata – kas talle tuleb soodsam hüvitada töötaja massööriteenuse kulu või rentida/osta töökohale massaažitool. Näiteks, kui töötervishoiuarst soovitas kümnele töötajale kord kuus kümme massaaži ning teada on ühe seansi hind, saab aastast kogukulu võrrelda massaažitooli ostmise või rendikuluga. Kui selgub, et tooli soetamine on soodsam, kui saata töötajaid massöörile, on oluliselt lihtsam põhjendada maksuhaldurile ostu vajalikkust.

Massaažitoolidega puhketoa sisustamist saab käsitleda kui paljude kutsehaiguste ennetustegevuse ning terviseriskide vältimisega. Maksuvaba toolide kasutus eeldab, et need asuvad tööruumides ning lihaspingeid leevendatakse tööajal: puhkepausidel, vahetult enne vahetuse algust või lõppu. Kui aga ettevõtte massaažitool on paigutatud juhatuse liikme koju, siis võib maksunõude laekumises kindel olla.

Kui sa ei tea, kas rakendada töötajale pakutud hüve puhul erisoodustusmaksu või mitte, siis võta arvesse Tallinna ringkonnakohtu lahendis 3-08-1465 toodud küsimus – kas konkreetne kulutus on tehtud töötaja või tööandja huvides?

Erisoodustuseks on sellised töötaja huvides tehtud kulud, mis ei ole otseselt vajalikud tööandjale või mille vajalikkus või kasulikkus on talle võrreldes töötaja kasuga teisejärguline.

Jäta meelde!

*  Töötajate tervise, heaolu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks tehtavate kulutuste maksuvabastuse sätestab tulumaksuseaduse § 32 lõige 2, mille kohaselt on kulutused maksuvabad, kui need tulenevad TTOS § 13 lõikest 1.

• Kui töötervishoiuarsti sõnastus on üldsõnaline või ettevõte ei suuda põhjendada ilma arsti soovitusteta tehtud kulutuste vajadust, siis peab suure tõenäosusega erisoodustusmaksu tasuma.
• Massaaži või terviseprotseduuri vajalikkuse peab määrama kutsetunnistust omav töötervishoiuarst, füsioterapeut või teenusepakkuja, aga protseduuri pakkujale see nõue ei laiene.

Vaata ka Maksuameti töötervishoiu maksustamise videot https://youtu.be/T5stw4pP7yA

Allikad:
https://www.rmp.ee/maksud/tulumaks/tootaja-massaaz-maksuga-voi-ilma
https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused
https://issuu.com/rmp.ee/docs/spetsialist-08-2011