Inimesele on loomuomane tahta alati rohkem. Sellele annavad hoogu treenerid, kaasharrastajad, aga ka saavutuste ülistamine. Nii on ületreenimine kerge tulema. Millest on abi?
Artikkel avaldatud ajakirjas Jooksja (detsember 2022).
Liikumisest ja spordist vaimustununa on hasart kiire tekkima. Paranev vorm ja head tulemused viivad harrastaja võistlusrajale, kus teiste omasuguste ja tippudega mõõtu võtta. Ühest küljest saab sellisest võrdlusest enda taseme kohta head tagasisidet. Teisalt hoogustab mõtteviisi, et pean pidevalt parem olema. Eriti kehtib see inimeste kohta, kes janunevad rohkem võitude järele ja on ehk kohusetundlikumad.
Nii võib alguse saada jada, kus pidevalt tõstetakse koormusi, aga samal ajal ei mõelda taastumisele.
Oluline on vältida ületreeningut
Keila korvpalliklubi füsioterapeut, Reimo Liiv, kes igapäevaselt puutub kokku tippsportlastega, kinnitab, et ületreenitus on sportlastel sage. Eriti, kui pikema aja vältel ei olda treeningut alustades veel eelmisestki taastutud. „Head variandid taastumiseks on kompressioonipüksid, taastusjoogipulbrid, massaaž ja loomulikult ka korralik söök ning hea pikk uni,“ loetleb ta võimalusi, kuidas kiiremini luua hea vundament järgmise trenniga alustamiseks, ilma ülekoormust kartmata.
Rusikareegel ületreeningu vältimiseks on koormuste järk-järguline tõstmine, et keha harjuks tasapisi. „Ei ole harjuks tasapisi. „Ei ole harjuks tasapisi. „Ei ole kindlat nõuannet, mida saaks anda kõikidele korraga, et tee nii- ja naapalju rohkem harjutusi ühel treeningkorral – see kõik on individuaalne ja nõuab head koostööd treeneri ning sportlase vahel.“
Reimo arvates on tippsportlastel üldiselt taastumismeetodid teada ning neid ka kasutatakse. Hullem on aga olukord tüüpilise harrastus-võistlussportlasega. Nemad teevad küll ohtralt trenni, vahel isegi tippsportlase mahus, aga taastumisele tähelepanu ei pööra. „Tasemevahe
tuleb sellest, et kui tippsportlane viskab jalad seinale ja puhkab trennide vahel, siis harrastussportlane peab tööl käima!“ See võib tunduda mõnele ehk suure üldistusena, aga tema kogemustepagas seda kinnitab.
Paljudele Eesti tippsportlastele paneb ta südamele, et nad kuldsete tulemuste saavutamisel toituksid teadlikumalt! Nõu tasub pidada kogenud treeneri või professionaalse toitumisnõustajaga.
Massaaž on sportlasele alati hea
Keila korvpalliklubi mängijad on erinevas vanuses ja ka füüsilise ettevalmistuse ning vormiga. Siin tuleb füsioterapeudil hoolega tähelepanu pöörata treeningjärgsele taastumisele. Reimo koostab kogu meeskonnale ühtse programmi, aga samas jälgib kõiki sportlasi igapäevaselt ka individuaalselt. „Uurin pidevalt, kuidas keegi ennast tunneb ja mida kurdab, vajadusel koostan täiendavad indiviidipõhised taastusplaanid.“
Ühe meetodina on kasutusel ka massaaž. Borealis Eestil on käimas põnev pilootprojekt Reimo hoolealustega Keila Korvpalliklubist, nii
on neil kogu hooaja vältel kasutada massaažitool ja kompressioonipüksid. Need panevad lümfi- ja vereringe hoogsamalt käima, toetavad keha taastumisprotsesse, vähendavad põletikke ja turseid ning aitavad kaasa kudede kiiremale ainevahetusele. Seda kõike tänu pükstes kasutatavale suruõhule, mille maksimaalne surve on kuni 240 mm/Hg.
„Massaaž on sportlasele alati hea, aga esmajoones oluline, kui sportlasel on lihased päriselt pinges, olgu selleks üks kindel piirkond või kogu alajäse,“ toob Reimo näiteid. Kuigi massöör on teatud juhtudel kõige parem lahendus, siis tihtipeale suudavad Reimo sõnul massööri
asendada ka massaažirullid ja -püstolid. „Need on käepärased ja lihtsam kaasas kanda, kui massööri, siis suurte tiimide juures on need
üheks oluliseks taastumisvahendiks,“ julgustab füsioterapeut harrastajaid neid aktiivselt kasutama.
Reimo näeb, et kompressioonipüksidki aitavad korvpallurite taastumisele väga hästi kaasa: „Need on sisuliselt kogu aeg jalas. Eriti tõhusad on peale treeningut, et sportlase jalad oleksid järgmiseks trenniks paremini valmis.“ Tänu piimhappe eemaldamisele lihastest, voolab asemele hapnikurikas veri, mis tekitab kergustunnet ja parandab lihaste taastumisprotsessi.
Mida teha vaimse väsimusega?
Kui teha midagi suure kire ja armastusega, aga pikka aega ja üskluiselt, siis võib kimbutada tülpimus. Ühel hetkel enam ei jaksa või taha trenni minna. Vaimne väsimus pole Keila korvpalliklubi füsioterapeudilegi võõras. Kui ta sportlaste puhul seda märkab, pannakse treeneritega pead kokku ja arutatakse võimalikke põhjuseid – kas vaimne väsimus on individuaalne ja tuleneb trennivälistest faktoritest või on hoopis treeingutega seotud? „Püüame alati leida parima viisi, et sportlaste vaim oleks värske ja silmad säraksid. Meetodid selle saavutamiseks on tugevalt olukorrapõhised.“
Harrastajal tuleb ehk vahel kasuks proovida mõnda muud spordiala, mis on hoopis teisest ooperist või kasvõi ujumist, mis toetab liikumist, aga ei mõju ehk nii intensiivsena. Reimo soovitab kõigile inimestele rohkem värskes õhus viibida. Korralik jalutuskäik metsas üksi või sõbraga aitab ühendada meeldiva kasulikuga ja nii ei pane tähelegi, kui 10 kilomeetrit seljataha jääb. „See teeb teid rõõmsamaks ja investeerite tervisesse oma tuleviku tarbeks!“