Sport ja Vaimne Tervis: intervjuu Donatas Narmontiga

Seekordse blogipostituse raames tegime tutvust spordimaailmas tuntud mehe, Donatas Narmontiga.

Donatas on olnud terve elu pühendunud jooksja ning ka Eesti meister, mille tõttu on tema nimi jooksu fännidele kindlasti teada. Kuid tema panus spordimaailma ei piirdu vaid isiklike saavutustega. Sportimisele lisaks on Donatas ka ajakirjade “Tennis” ja “Jooksja” väljaandja ja peatoimetaja. Samuti kuuleb tema nõuandeid ning arutelu podcastis “jooksuminutid”. 

Milline spordiala on Sinu lemmik ja millise alaga Sa kõige sagedamini tegeled? 

Ikka jooksmisega, see on mulle kõige lähedasem ala. Jooksmises on minu jaoks selline eriline võlu. Kui mind iseloomustada, siis üks sõna peaks kindlasti olema jooksumees!

Aga miks jooksmine?

Ma olen lapsest saati jooksmisega tegelenud ja tulnud ka eesti meistriks. Jooksmisest ma tean praktiliselt kõike ja hea on harrastada sellist ala, kus sa oled koguaeg sees olnud ja mida sa tõeliselt tead ja naudid. Kuigi jooksmine väga paljudele ei sobi, tunnen mina, et see spordiala on täpselt minu jaoks. Lisaks jooksmisele käin jõusaalis, mängin palju ka tennist ja suvel golfi.

Mis on kõige põnevam/väljakutsuvam spordiala mida Sa proovinud oled?

Golf. Kunagi ei tea mis löök sul välja võib tulla. Võrreldes nendega, kes käivad golfi väljakul tihti ning tunnevad iga löögi ja golfikepi nüanssi, pean end ikkagi diletandiks ja algajaks. Ometi olen ma võitnud mitu võistlust golfi turniiridel ja vähemalt 3 või 4 korda olen võitnud, sest on õnne olnud ja olen leidnud sobiva löögiviisi. Sellel suvel võitsin võistluse kus minu golfi pall oli 57cm august. 

See teebki golfi nii põnevaks, et vabalt võid tegelikult ühel päeval teha parema tulemuse kui Tiger Woods.

Kas oled märganud, et sport ja füüsiline aktiivsus mõjutavad Sinu vaimset tervist?

Omast kogemusest olen märganud, et kui sporti ei tee, siis kaob produktiivsus ja vaimne teravus.      Minu töö ei ole rutiinne, vaid ma pean olema alati väga fokusseeritud, keskendunud ja jälgima operatiivset sündmuste käiku. Seda nii spordivõistlustel, ajakirjanduses või võistluste korraldamisel. Kui ma sporti ei tee, siis fookus ja teravus kaob ja ma hakkan ka rohkem väsima. Nädal aega spordiga mitte tegelemist on täielik katastroof. Poole nädala pealt ei ole enam vormis, pea läheb paksuks ja ei maga hästi. Tööks vajaliku positiivse tooni hoidmine muutub väga raskeks. 

Tihtipeale kui oled sellisesse seisu end lasknud, hakkab see veerema nagu lumepall. Jätad trenni ära, sest arvad et oled väsinud ja lähed homme, aga homme oled veel väsinum. Tegelikult see “väsimus” on petlik tunne. Sa ei ole füüsiliselt väsinud, vaid vaimselt ja automaatselt tulevad mingid blokaatorid ette. See on põhjus miks paljud inimesed on hädas ühe või teise tervise probleemiga. Sellistel hetkedel pead tahtejõuga end kokku võtma ja välja minema. Peale seda tunned, et oled teinud restardi oma kehale ja vaimule. Tihtipeale veel imestad, et kuidas ma võisin teisiti mõelda. Keha peab kuulama ja ennast usaldama. Kui tunned, et joosta ei jõua ja täna tahad hoopis kõndida, siis kõnni. Aga proovi kõndida kiiremas tempos või kõnni pikem ring. 

“Füüsiline aktiivsus on kõige olulisem võtmesõna üldse vaimse tervise puhul. Ma ei näe siia midagi kõrvale panna.”

Milliseid positiivseid tundeid sportimine tekitab Sinus? 

Positiivne emotsioon tekib ikkagi eesmärkide saavutamisel. Mina olen sellist tüüpi treenija kellel peavad ikkagi mingid eesmärgid olema. Kas siis ajalised, pulsilised, kilometraaž või muud sellist. Eesmärgid ei pea olema suure ajaplaani lõikes, vaid võid ka võtta igaks treeninguks uue eesmärgi. Näiteks: täna proovin joosta nii, et keskmine pulsi näitaja oleks 156. 

Spordi tegemine annab positiivse vaatenurga kõikidele asjadele. Need probleemid millele sa mõtled enne jooksma minnes, saavad sportimise ajal uue dimensiooni. Kõik on tegelikult täpselt nii hull kui me ise mõtleme. Sportimise ajal on ka oluline kellega koos sa sporti teed. Alati peaks valima inimesed, kes on positiivsed ja mõjuvad sulle hästi. 

Ajakirjade peatoimetaja, väljaandja ja aktiivne sportlane. Kuidas Sa leiad kõikide eluvaldkondade vahel tasakaalu? 

Ega ei leiagi alati, see ei ole lihtne ja aega jääb väheks, et seda kõike alati võrdselt ära paigutada. Räägitakse küll, et jäta asju ära ja ära võta kõike enda õlule, aga mida aeg edasi seda paremini sa õpid seda vahekorda tunnetama. Et kas teed liiga palju tööd või saad aru, et oled nii väsinud ja ei jõuagi midagi teha. Sport kui liikumine on must. Sa pead oma tervise korras hoidma, sest kõigel muul ei ole muidu mõtet. Ükskõik kui raske aeg sul on või mis mured on, sa ei tohi teatud asju tegemata jätta või käest ära lasta. Pead ikkagi sporti tegema, puhkama ja liikuma. Hillary Clinton ütles, et kui on rasked ajad, siis tuleb oma baasasju ikkagi edasi teha ja siis muud asjad muutuvad ka.

Oluline on vahekordade leidmine ja kindlad prioriteedid. Esiteks tervis ja sport, teiseks lapsed ja kolmandaks sina ise. Ükskõik kui kiire on, aeg tuleb maha võtta ja tuleb olla üksi, et mõelda asjade üle. Kui sa ei jõua võtta aega endale, siis kaotad kontrolli kogu kulgemise üle. Mina näiteks teen sauna ja olen täiesti üksi seal paar tundi. Käin laval, mõtlen kõik oma asjad läbi ja lõpuks kõik settivad omale kohale. Leiad asjadele seosed ja saad aru mida sa pead tegema ja mida mitte.

“Tegelikult aega on kui sisemiselt on kõik korrastatud ja elu valdkonnad on paigas”